See veebisait kasutab kasutajakogemuse parandamiseks küpsiseid.
Loe rohkem: Tingimused
Sotsiaalmeedia kui uudisteallikas
Veedame palju aega sotsiaalmeedias kas isiklikku infot jagades, sõpradega suheldes või uudiseid lugedes. Kuid kas oled mõelnud sellele, miks me mõnikord oma uudistevoos just neid postitusi näeme?
Vaata järgmisest videost, kuidas Facebook, Instagram ja teised populaarsed sotsiaalmeedia platvormid toimivad.
Filtrimullis
Sageli me ei mõista, et oleme sotsiaalmeedias filtrimullis, kuna meil ei ole oma voogu millegagi võrrelda. See interaktiivne tööriist näitab, kuidas näeb välja sotsiaalmeedia vaade eri filtrimullide vahel. Tutvu sellega veidi ja vaata, kuivõrd erinevad on naiste ja meeste, Y-põlvkonna (ingl millenial) ja X-põlvkonna (ingl boomer) esindajate või USA demokraadist presidendi Joe Bideni ja vabariiklasest endise presidendi Donald Trumpi valijate vood. See, mida näed, ei ole väljamõeldis, vaid selle on tegelike kasutajaandmete põhjal loonud meediaväljaanne The Markup
Kes loob sotsiaalmeedias populaarset sisu?
Sotsiaalmeedia toob inimesi kokku ja võimaldab luua võrgustiku sisuloojate ja jälgijate vahel. Kõige populaarsemad sisuloojad teenivad menukuse pealt raha, näiteks reklaamivad nad oma paljudele jälgijatele kaubamärke, elustiili valikuid ja neile saadetud tooteid. Kuid kas saad usaldada nende säravaid postitusi uue meigibrändi või videomängu kohta? Küsisime mitmelt suunamudijalt nende sisu loomise kohta.
Andmekaitse ja küberturvalisus
Internet ei ole kunagi 100% turvaline. See on väga kahetsusväärne. Samas saame oma haavatavuse vähendamiseks ise midagi ette võtta.
Privaatsusseaded
Ava kõigil sotsiaalmeediaplatvormidel, kus Sul on konto, seaded ja leia veidi aega lugeda läbi privaatsusreeglid. Vaata oma seaded üle! Kes näeb Sinu sünnipäeva? Linna, kus elad? Sinu fotosid? Kas ainult Sinu sõbrad või keegi veel? Kas neil kõigil peab olema ligipääs Sinu andmetele? Vaata üle ka andmed, mida oled lubanud sotsiaalmeediarakendustel enda kohta koguda. Kas soovid, et nad saaksid kasutada näotuvastusvahendeid, mis võimaldavad neil näiteks fotodel Sinu nägu tuvastada? Kui ei, loobu sellest kohe.
Sotsiaalmeediaettevõtted toetuvad sisu ja reklaamide sihtimisel Sinu isikuandmetele, kuid on õhuke piir selle vahel, mis andmeid nad kaitsevad ja mida teistele ettevõtetele jagavad. Näiteks määrati TikTokile 2019. aastal 5,7 miljoni dollari suurune trahv. Nimelt kogusid nad alla 13-aastaste laste nimesid, meiliaadresse ja asukohti. 2021. aastal tehtud privaatsusreeglite muudatus võimaldas äpil koguda ka kasutajate „biomeetrilisi identifikaatoreid ja biomeetrilist infot” ehk kõigele lisaks talletasid nad oma andmebaasis ka kasutajate näo- ja häälejäljendeid.
Facebook ja Instagram suudavad skaneerida kasutajate üleslaaditud fotosid, et leida reklaamivõimalusi (näiteks, kui Sinu fotol on Kentucky Fried Chickeni kott, võid järgmisel sisselogimisel saada selleteemalisi sihitud reklaame). Hiljuti otsustas Facebook oma näotuvastusprogrammi peatada ja teatas, et kustutab miljonite kasutajate kohta kogutud näotuvastusmallid. Kuid nad koguvad veel palju muidki andmeid, nii et kontrolli äpi seadeid ja mõtle hoolikalt, mida soovid jagada.
Isikuandmete kaitse üldmäärus (General Data Protection Regulation – GDPR) on 2018. aastal jõustunud Euroopa Liidu määrus, mille eesmärk on anda internetikasutajatele kontroll enda andmete üle. Selle määruse alusel peavad veebilehed väga selgelt väljendama, mis andmeid nad koguvad ja kuidas kogutud andmeid kasutatakse. Vastasel juhul saavad nad trahvi. Google oli esimeste ettevõtete seas, kes sai (50 miljonit eurot) trahvi pärast seda, kui nad kasutasid tarbijaandmeid isikupärastatud reklaamide tarvis. Määrus näeb ette ka õiguse olla unustatud, mis tähendab, et kasutaja saab esitada taotluse, et tema isikuandmed internetiotsingutest kustutataks.
Avalik WiFi
Avalikult saadaolev WiFi ei ole turvaline. Turvamata võrguga liitumine teeb Sind haavatavaks, sest kõik võrgu kasutajad saavad vaadata Sinu saadetud ja vastuvõetud infot. Näiteks võivad nad ligi pääseda Sinu külastatavatele veebilehtedele, paroolidele jne. Avalikes kohtades WiFi-ga ühenduse loomisel väldi isiklikke või finantsinfoga seotud tegevusi internetis (näiteks logimist internetipanka), logi veebilehtedelt välja, kui oled nende kasutamise lõpetanud, ja kasuta ainult krüptitud lehti (neid, millel aadressi alguses on https, mitte ainult http). Muuda kindlasti oma telefoni sätteid, et see ei ühineks avalike võrkudega automaatselt.
Isikliku pääsupunkti ehk hotspot’i loomisel vaata, kuidas on see tuvastatav. Kas sellel on Sinu nimi, nt „Martin Saare WiFi“? Ava seaded ja muuda see anonüümseks. Oma ees- ja perenime kasutamine on, justkui tõuseksid kohvikus püsti ja karjuksid kõigile oma nime. Väldi olukorda, kus telefon teeb seda Sinu eest. Inimestel ei ole tarvis teada, et kohvikus oled just Sina.
Asukohateave
Mõnikord on tähtis, et telefon teaks, kus me asume, näiteks, kui peame kasutama kaarti või otsima soovitusi, kuhu konkreetses piirkonnas minna. Tea aga, et asukohainfo ütleb Sinu kohta palju. Kui Sinu asukohaandmed on kokku kogutud, ei saa neid enam tagasi. Lihtsa sammuna, et näha, mis programmid või äpid Sinu asukohainfot kasutavad, vaata oma telefoni seadeid. Kas kalkulaatori äpp peab toimimiseks teadma Sinu asukohta?
Kuigi võid arvata, et Sinu isikuandmed ei ole tähtsad, võivad need koos muude andmetega muutuda üsna ohtlikuks. Näiteks Fitbit, aktiivsusmonitor, kogus infot kasutajate jooksumarsruutide kohta ja edastas need kolmandatele osapooltele (sageli kasutajate täieliku teadliku nõusolekuta). Tulemus oli see, et spordirakendus Strava võttis need andmed ja avalikustas Afganistanis asuva salajase sõjaväebaasi asukoha ja mitte ainult Afganistani oma. Varem ei olnud need asukohad isegi Google Mapsis ega satelliidipiltidel nähtavad.
Identiteet
Petturid kasutavad teistelt info hankimiseks sageli võltsprofiile. Nad varastavad kellegi identiteedi ehk kasutavad profiili loomisel juba süsteemis olevaid profiilipilte. Nii loovad nad dubleerivaid kontosid ja mõnikord võidakse pilte kasutada isegi sama isiku nime all.
Kas Sinu identiteeti kasutatakse mujal? Kuidas seda teada saada?
1) Guugelda oma nime jutumärkides (näiteks „Joonas Varnas“). Millega on Sinu nimi seotud? Kas märkad midagi kummalist?
2) Järgmisena mine pildiotsingusse, laadi üles oma fotod ja vaata, kas mõnda Su pilti kasutatakse mujal. Kui fotosid kasutatakse Sinu loata või kuvatakse Google’i otsingutes ja Sa ei soovi seda, täida Google’i EL-i isikuandmete eemaldamise vorm ja taotle nende eemaldamist.
Andmepüük
Sageli ei pea petturid isikliku info saamiseks kuhugi sisse häkkima. Suur osa neist meelitab inimesi oma andmeid, sealjuures lausa paroole ja pangaandmeid, ise ära andma. Seda nimetatakse andmepüügiks, inglise keeles phishing. See võib juhtuda igaühega, ka kõige kriitilisemalt mõtleva inimesega, nagu leidsid oma uurimuses Tartu Ülikooli magistrandid. Nagu loost näed, ei löö petturid risti ette mitte millegi ees.
Mida petturid teevad? Trikk seisneb selles, et Sinuga võtab ühendust keegi, keda Sa justkui tunned või usaldad: Sinu pank, kolleeg või mõni suhtlusplatvorm (näiteks Facebook). Petturid võtavad Sinuga ühendust meili teel, püüdes oma aadressi võimalikult usaldusväärseks mudida. Kui saad kelleltki meili, kas kontrollid aadressi üle? Näiteks, kas Sinu tuttav kasutas täpselt sama aadressi nagu alati? Kas kontrollid meiliaadressi ettevõtte veebilehel üle? Sa peaksid! Näiteks kui Sinu kolleegi nimi on Mari Tamm ja tema meiliaadress on mtamm@email.ee, võib pettur saata meili aadressilt m.tamm@email.ee, mängides Sinu tuttavat Marit.
Seejärel rõhub pettur asjade kiireloomulisusele. Kõigega on kiire! Miks? Nende eesmärk on panna Sind kiiresti tegutsema, sest kui ajasurve on peal, takerdub Sinu kriitiline mõtlemine. Näiteks võid saada näiliselt Instagramist saadetud e-kirja, kus öeldakse, et keegi on Sinu kontole sisse häkkinud ja peaksid oma parooli kiiresti muutma. Selleks pead klikkama kirja lisatud linki. Kuna oled närvis, ei pruugi Sa märgata, et kiri saadeti kahtlaselt meiliaadressilt ja äsja avatud link ei ole päris Instagrami veebileht. Seejärel sisestad oma parooli ja saadad kogu info petturitele.
Seetõttu on väga tähtis olla tähelepanelik, kui saad e-kirju, sõnumeid ja telefonikõnesid, kus Sulle teatatakse hädaolukorrast, mille ainus lahendus on anda küsijale oma andmeid või raha.
Paroolid
Tugev parool aitab kaitsta nii Sind kui ka Sinu infot. On tähtis paroole meeles pidada ja seetõttu tekib kiusatus panna võimalikult lihtsad paroolid. Samas toimib asi paratamatult ka teistpidi: mida lihtsam on parool, seda lihtsam on seda ära arvata ja seda kergem on Sinu kontole sisse häkkida. Vali targalt, muuda paroole sageli ja ära jaga neid teistega.
Näpunäiteid tugeva parooli loomiseks:
1) Mida rohkem tähti-numbreid-sümboleid, seda parem. Kasuta vähemalt 12 märki või isegi rohkem.
2) Kasuta erinevaid sümboleid, numbreid ja tähti (nii suur- kui ka väiketähti).
3) Proovi luua parool, mis on loogiline vaid Sinu jaoks (näiteks W@yDecayTrans!ate SecretaryBalt1c8#).
4) Ära kasuta mitme konto jaoks ühte parooli. Pärast ühte õnnelikku oletust ja häkkimist on ohus kõik Sinu kontod. Tugev parool on hea küll, kuid parem on, kui platvorm pakub kahefaktorilist autentimist. Näiteks võid ühendada oma telefoninumbri meili- või sotsiaalmeediakontodega. Sel juhul saadetakse Sulle kood, mille pead sisestama, kui soovid oma kontole siseneda mõnest uuest seadmest.
Lisalugemist
Kui soovid selle teema kohta rohkem teada, vaata alustamiseks näiteks Data Detox Kit’i.