See veebisait kasutab kasutajakogemuse parandamiseks küpsiseid.
Loe rohkem: Tingimused
Kuidas lood meieni jõuavad?
Tass kohvi ühes ja telefon värskete uudistega teises käes – just nii alustavad meist paljud hommikut. Kas oled kunagi mõelnud, kes otsustab, mis uudised Sinuni jõuavad ja kuidas näeb välja nende loomise protsess?
Meid ümbritsevas maailmas leiab aset palju. See tähendab ka, et uudiseid on alati rohkem, kui meediaväljaanded jõuavad kajastada. Meid ümbritsevat infot tuleb filtreerida, et eraldada see, mis on lugeja, kuulaja või vaataja jaoks tähtis. On palju keerulisi tegureid, mis mõjutavad, mis uudised meieni jõuavad ja millised neist meile mõju avaldavad. Popkultuur võib teinekorda üle dramatiseerida ja anda vale ettekujutuse, kuidas uudistetoimetused toimivad, mida ajakirjanikud iga päev teevad ja kes nad üldse on.
Kuidas on uudistetoimetused üles ehitatud?
Uudistetoimetustes on tavaliselt mitu osakonda ja nende vahel selged piirid. Eesmärk on hoida kahte külge üksteisest lahus. Näiteks tuleks väljaande omanike ja turundusosakonna mõju hoida toimetusest lahus – see on piir, millest ei tohiks üle minna. Ajakirjanikud ja toimetajad peavad saama vabalt ja sõltumatult otsustada, mida avaldada, olenemata reklaamiosakonna ja omanike huvidest.
Meediaväljaande toimimine
– Reporterid kajastavad eri valdkondi, nt kuritegevust, sporti, sise- ja välispoliitikat.
– Toimetajad ja produtsendid määravad väljaande tooni ja sisu.
– Kujundusmeeskond annab väljaandele näo.
– Sotsiaalmeedia ja enesereklaamiga tegelevad eraldi spetsialistid.
– Reklaamiosakond müüb väljaandesse reklaami.
– Juhtkond juhib ja haldab ettevõtte tööd.
Lõppkokkuvõttes valivad toimetajad teemad ja lood, mida väljaanne kajastab. Nemad ka vastutavad lugude valmimise eest.
Kuidas toimetaja valikuid langetab, mida avaldada ja mida mitte?
Ajakirjanikke ja väljaandeid mõjutavad uudiste ja nende kajastamisviisi valikul paljud keerulised tegurid. Kui teame, kuidas uudiseid luuakse, mõistame ehk ka seda, mis meieni jõuab ja miks just sellisel kujul.
Toimetajad on filtrid ja valvekoerad, kelle eesmärk on ühelt poolt teadvustada lugejate eelistusi ja ootusi, teiselt poolt aga sortida välja pahatahtlikud allikad ja poliitikud, kes üritavad ennast ainult heast küljest näidata. Toimetaja otsustab, mis saab kõneaineks ja mis jääb tähelepanuta. Järgnevalt vaatame osa arvesse võetavaid kriteeriume.
Lugeja eelistus ja sisu jagatavus
Meediaväljaanded tahavad, et inimesed tarbiksid nende sisu. Kui sisu on veebis, soovivad meediaväljaanded, et inimesed klikkaksid lugudel ja jagaksid neid. Iga väljaanne peab silmas mingit kindlat sihtrühma; auditoorium ka teab juba, missugust sisu mingi väljaanne loob. Seetõttu püüab mõni väljaanne leida ja täita nišši. Näiteks võib moeajakiri pühendada ühe numbri Pariisi moenädalale, samas kui majandusajakiri ei pruugi sellest midagi kirjutada.
Ühiskondlik tähtsus
Ajakirjanikud, kes kajastavad olulisi kohalikke, riiklikke ja ülemaailmseid sündmusi, tunnevad sageli kohustust teavitada lugejaid kriisidest ja probleemidest, millega nad võivad silmitsi seista. See on üks tähtis põhjus, miks suuremad väljaanded kirjutavad loodusõnnetustest, poliitilistest kriisidest, võimu kuritarvitamisest, pandeemiatest, sõdadest ja muudest mõjukatest sündmustest või probleemidest.
Lähedus
Meediaväljaanded kajastavad enamasti nende riigis või piirkonnas toimuvat. Kohalik meedia kajastab enamasti linnas või maakonnas toimuvat.
Kultuuriline või ajalooline mõju
On inimrühmi ja rahvuseid, mis pakuvad auditooriumile kas ajaloolise või kultuurilise mõju tõttu rohkem huvi. Näiteks kajastatakse Baltimaade meedias seetõttu rohkem sündmusi, mis toimuvad Ameerika Ühendriikides, mitte näiteks Slovakkias, mis on meile kõigile lähemal.
Erakordsus
Ebatavalised sündmused, mis sisaldavad üllatuslikku elementi, saavad rohkem kajastamist kui tavalised sündmused. Mees hammustab koera on väärt kajastust, koer hammustab meest on liiga tavaline ega vääri kajastust. Seetõttu kajastatakse eriti halva või hea varjundiga teemasid.
Konflikt ja draama
Selle kategooria alla kuuluvad lood vaidlustest, lahkuminekutest, streikidest, kaklustest, mässudest ja sõdadest, aga ka põgenemistest, õnnetustest, läbiotsimistest, piiramistest, päästmistest, lahingutest ja kohtuasjadest.
Mõju/raskusaste
Maavärin, mis tapab 10 000 inimest, saab suurema kajastuse kui see, mis tapab kümme inimest.
Kuulsus ja võim
Kui tuntud poliitik või kuulus näitleja teeb midagi, saab teema tõenäolisemalt kajastatud kui siis, kui seda teeb Sinu tundmatu naaber.
Konkurents
Kui üks väljanne kajastab lugu, mis lugejaid köidab, järgivad teised sageli eeskuju. Mõnikord püüavad väljaanded teemale lisada ainulaadse nurga, jättes mulje, et nad pakuvad midagi enamat kui nendega konkureerivad väljaanded. Kõik aga tahavad avaldada lugusid, mis saavad tähelepanu.
Eksklusiivsus
Vahel juhtub, et väljaande käes on väga tähelepanuväärne teema, mida jälgitaksegi suure huviga. Kui veel juhtub, et teema on käes vaid ühel väljaandel, on toimetusel suur huvi see avaldada ja rõhutada, et just nemad leidsid selle esimesena. Sellega näidatakse lugejatele, et väljaande sisu on ostmist ja tarbimist väärt.
Aktuaalsus
Uudistetoimetajad eelistavad kajastada hiljuti toimunud sündmusi, mitte neid, mis juhtusid nädalaid või kuid tagasi. 24-tunnine uudistetsükkel liigub kiiresti ja võib mõjutada seda, mida ajakirjanikud kajastavad ja kui kaua nad mingile loole aega kulutavad.
Audiovisuaal
Tele- ja raadiojaamade jaoks on erilise tähtsusega lood, mis sisaldavad erakordseid ja eksklusiivseid fotosid, videoid ja heli.
Meelelahutus
Mõni väljaanne keskendub peamiselt lugudele, mis puudutavad seksi, meelelahutusäri, sporti, inimhuvi ja loomi. Nad kasutavad lugudes humoorikat lähenemist, vaimukaid pealkirju ja nimekirju.
Uudisteorganisatsiooni kõneaine kujundamine
Siia alla kuuluvad lood, mis sobivad uudisteorganisatsiooni enda plaanide ja huvidega. Näiteks võid spordivõistlustel või kontserdil vaadata, kas seda on toetanud mõni Eesti väljaanne või kontsern-grupp. Seejärel vaata, kuivõrd ja kus on sündmust enne ja pärast kajastatud.
Kokkuvõtteks võime öelda, et lood, mida loeme, vaatame ja kuulame, ei ole ainult toimetajate valikute tulemus. Igaüks meist vastutab tarbitavate uudiste eest. Me ise valime, mida loeme ja millele aega kulutame. Mida rohkem klikkame meelelahutusuudistel, seda tõenäolisemalt näeme neid tulevikus oma sotsiaalmeedia voogudes. Kui loeme ja jagame kvaliteetajakirjandust, näeme rohkem seda.
Osa esitatud sisust toetub järgmistele allikatele:
Denis McQuail (2010): McQuail’s Mass Communication Theory, 6th ed. Sage Publications, lk 308-318. Tony Harcup & Deirdre O’Neill (2016): What is news?, Journalism Studies, http://dx.doi.org/10.1080/1461670X.2016.1150193
Miks see lugu avaldati?
Nüüd, kui oled õppinud, millised on uudisväärtuse kriteeriumid, vaata neid kuvatõmmiseid ja mõtle, mistõttu toimetajad otsustasid, et need lood on kajastamist väärt.
Toimetuse tegevus
Et mõista paremini, kuidas ajakirjanikud ja toimetajad töötavad, kuula ja vaata alljärgnevat intervjuud.
Ajakirjanduslikud standardid
Vaata seda ajakirjanduse viit põhiväärtust tutvustavat lühivideot, mille on koostanud Ethical Journalism Network.
Ajakirjandusvabadus
Kõik allikad on hävitatud või võltsitud, kõik raamatud on ümber kirjutatud, kõik pildid on üle maalitud, kõik ausambad ja tänavad ja hooned on ümber nimetatud, kõik kuupäevad on ära muudetud. Ja see protsess jätkub päevast päeva ja minutist minutisse. Ajalugu on peatunud. Pole olemas midagi peale lõputu oleviku, kus Parteil on alati õigus.
George Orwell, 1984
Nii kirjeldab George Orwell düstoopilises romaanis „1984” Tõeministeeriumi. Vaatamata nimele ei levita ministeerium tõde. Tõeministeerium kirjutab minevikku ümber, et see vastaks võimuloleva Partei õpetusele, ja võltsib andmeid, kui Suure Venna ehk kõrgeima valitseja ja tema valitsuse ennustused osutuvad valeks. Nii näib Suurel Vennal olevat alati õigus. See on George Orwelli versioon maailmast, kus ei ole ajakirjandusvabadust.
Sõnaveebi kirjelduse alusel on ajakirjandusvabadus „ajakirjanduslik sõnavabadus, võimalus vabalt oma ideid, arvamusi ja veendumusi ajakirjanduses väljendada” riikliku sekkumiseta. Suurem osa riike võitleb moel või teisel ajakirjandusvabaduse eest, sest erapooletu ja sõltumatu ajakirjandus on demokraatia lahutamatu osa. Kui meedia on nõrk ja valitsuste kontrolli all, võimaldab see valitsustel ühelt poolt tegutseda karistamatult ja korrumpeerunult ning aitab teisalt ebapädevatel poliitikutel võimul püsida.
Piirideta Reporterite hinnangul kuulub Balti meedia maailma 30 vabama hulka. Alates 2002. aastast on organisatsioon iga aasta avaldanud ajakirjandusvabaduse indeksi, inglise keeles World Press Freedom Index. See põhineb riikide eelneva aasta andmetel, mille pealt teeb organisatsioon analüüsi ja annab välja hinnangu. Organisatsioon annab teada ka ajakirjandusvabaduse vähenemisest kogu maailmas.
Sõnavabadus Baltikumis on kaitstud iga riigi põhiseadusega.
Ajakirjandusvabadus Balti riikide põhiseadustes
Seadus ei piira ajakirjanikke nende töö tegemisel kuigi palju. Ajakirjanike elukutse on enamasti isereguleeruv. See tähendab, et kogukonna kohandatud standardid määravad, mida peetakse heaks, eetiliseks ajakirjanduseks. Tavaliselt kirjutavad ajakirjanduseetika reeglistiku ajakirjandusorganisatsioonid. Mõnikord on meediaväljaannetel oma eetikakoodeksid.
Leiad siit veel infot:
Eetikakoodeks: https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/
Läti ajakirjanike liidu eetikakoodeks: Code of Ethics of The Latvian Association of Journalists
Leedu ajakirjanike eetikakoodeks: Code of Ethics of Lithuanian Journalists
Ajakirjanikele kehtivate seaduste ja regulatsioonide kohta saad lähemalt lugeda siit:
Baltikumiga võrreldes seisavad väga paljud maailma ajakirjanikud silmitsi suurte piirangutega. Ajakirjanike Kaitsekomitee (Committee to Protect Journalists) andmetel vangistati 2020. aastal kogu maailmas rekordarv ajakirjanikke. Vaata seda interaktiivset kaarti. UNESCO andmeil tapeti aastatel 2016–2020 koguni nelisada ajakirjanikku.
Ajakirjandus on äärmiselt ohtlik ettevõtmine meie lähiriikides, Venemaal ja Valgevenes. Näiteks sundis Valgevene 2021. aastal maanduma Kreekast Leetu sõitnud kommertslennuki, et arreteerida dissidentlik ajakirjanik Raman Pratasevitš, pannes tema kolleegid oma elu pärast muretsema. Venemaal on mitu meediaväljaannet hiljuti kuulutatud välisagentideks. Nende väljaannete ajakirjanike kodudesse on tunginud kaitsepolitseinikud ja osa ajakirjanikke on sunnitud riigist põgenema. Eriti rängaks muutus olukord Ukraina sõja ajal. Mitmed meediaväljaanded pidid oma kontorid naaberriikidesse kolima. Vene ajakirjanike tööst saab täpsemalt lugeda sellest artiklist.