See veebisait kasutab kasutajakogemuse parandamiseks küpsiseid.
Loe rohkem: Tingimused
Tere tulemast kursusele „Very Verified“!
See on veebipõhine õppevahend, mis aitab Sul lihvida Sinu meediakirjaoskust.
Infokeskkond
Elame ajal, mil meediamaastik muutub väga kiiresti. Meedia alla kuulub kõik alates ajaleheartiklitest, raamatutest ja õhtustest uudistesaadetest kuni podcast’ide ja puhkusepiltideni, mida jagad Instagramis.
Meie meediakasutus on samuti muutunud. Me ei ole enam lihtsalt passiivsed kuulajad, lugejad ja vaatajad; me oleme nüüd ise loojad ja info jagajad. Meie huvidest ja käitumisest veebis aga on saanud samuti toode. Kuidas? Meie tegevuse kohta internetis kogutakse infot ja selle sama info „abil” jõuavad meie ette mikrosuunatud reklaamid ehk reklaamid, millega püütakse tabada meie huvisid ja vajadusi. Sama info alusel soovitavad Sulle näiteks Netflix või YouTube Sind huvitavat sisu, eesmärgiga hoida Sind kauem ekraani ees.
Meid ümbritseva info hulk on niivõrd tohutu, et sortimine, mida uskuda ja mis allikaid usaldada, võib olla üsna kurnav. Sellises infokeskkonnas on lihtne unustada, kuidas end kaitsta. Kas oled kunagi vajutanud „Nõustun”, ilma et oleksid veebilehe tingimusi lugenud? Sa ei ole ainuke – enamus meist on seda teinud.
Vajame analüüsi-, hindamis-, jagamis- ja isegi sõnumite loomise oskust. Peame analüüsima ja hindama iseenda reaktsioone ja emotsioone. See on meediakirjaoskuse alus.
Alustame sellest, et õpime tundma eri sisutüüpe ja mõistma, millised neist on mõeldud meie informeerimiseks ja millised meie veenmiseks.
Sisu tüübid
Oled Sa kunagi tähele pannud, et mõne loo eesmärk on Sind informeerida, samas püüavad teised lood Sind jällegi veenda? Õpime, mis tunnuste järgi saab neid info tüüpe eristada.
Mida Sa tunned? Analüüsi ja kontrolli oma tundeid!
Tugevate emotsioonide tekitamine on naksiku ehk viraalse veebisisu loomisel võtmetegur. Viha toob endaga kaasa rohkem klikke, jagamisi ja kommentaare. Mõtle, millal nägid sotsiaalmeedia voos viimati pealkirja, mis ajas Sind nii vihale, et kommenteerisid seda või jagasid seda teistega. Mis oli pealkirjas sellist, mis pani Sind seda tegema?
Mõistmaks, kas Sinuga manipuleeritakse, analüüsi esimese sammuna, kas lugu tekitas Sinus mingisugust emotsiooni. Kõik lood, mis kasutavad emotsionaalselt laetud keelt, ei ole valed. Maailmas leiavad aset tõeliselt traagilised sündmused, mida lihtsalt ei saa muud moodi edastada. Kuid see võib olla ka üks märke, et midagi on valesti – väga emotsionaalsete lugude ja piltide kasutamine viitab sageli manipuleerimiskatsele. See tähendab, et peaksid õppima hoogu maha võtma, et oma tundeid mõtestada, ja fakte kontrollima, et näha, kas tegelik olukord on sama dramaatiline kui Sinuni jõudnud lugu.
Kuigi me saame teiste emotsioonidest aru, ei pööra me alati tähelepanu meie enda emotsioonidele. California ülikooli kliinilise psühhiaatria professor dr Dan Siegel usub, et kui teed kindlaks emotsiooni, mida tunned (annad sellele nime – ingl name it), on Sul võimalik tekkinud emotsiooni kontrollida (seda taltsutada – ingl tame it). Seda näpunäidet aitab meeles pidada loosung „name it to tame it“. Eesti keeles võiks see kõlada „tundele sa nimi anna, et tal päitsed pähe panna”. Muidu tallad tühja tuult.
Proovi järgida neid kolme sammu.
Tee paus. Pööra pärast provotseeriva pildi või artikli vaatamist pilk ekraanilt ära. Hinga sügavalt sisse.
Küsi endalt: kuidas ma end tunnen?
Ütle emotsiooni nimi sõnana välja ja aktsepteeri tekkinud tunnet – haara oma loogilise mõtlemise üle kontroll enda kätte!
Kui tunnet on raske kirjeldada, võid kasutada seda emotsioonide ratast.
Vaatame, kuidas seda kasutada.
Kui tahad rohkem teada, vaata seda lühivideot, milles dr Dan Siegel räägib oma kontseptsioonist lähemalt.
Tarbimispäevik
Milline näeb välja Sinu tavaline päev? Kas ärkad üles ja kontrollid kohe sotsiaalmeediat? Kas kuulad hommikusöögi ajal või sörkides oma lemmik-podcast’e, vaatad söögi kõrvale telekat või YouTube’i? Kas ka Sinu päev lõpeb telefon käes? Kas loed kunagi paberajakirju ja -ajalehti?
Kas oled kunagi mõelnud, kui palju aega kulutad iga päev meedia tarbimisele? Tund või kaks? Kolm? Kaheksa? Või isegi rohkem? Vaatame üle. Ära unusta aega, mille veedad teleka ees samal ajal sotsiaalmeediat või uudistevoogu sirvides!
Internet (sh sotsiaalmeedia)
Internetist on saanud meie elu lahutamatu osa. Guugeldame, kuidas parandada jalgratast või valmistada uut rooga, loeme värskeid uudiseid kogu maailmast ning vaatame ja loome TikToki videoid. Niisiis, kui palju aega veedad internetis? Kui Sul on raske seda kokku arvutada, tea, et mõni telefon jälgib seda automaatselt sisseehitatud rakendustega, näiteks äpiga Digital Wellness, või siis leiad selle info ka aku kasutamise seadetest.
Kui palju aega kulutad veebis iga päev keskmiselt järgmistele asjadele:
uudistele (uudised, analüüsid ja arvamuslood);
meelelahutusele (voogedastusplatvormid nagu Spotify, Netflix, Jupiter, HBO, võrgupõhised mängud);
haridusele ja teadusele (veebikursused, õpetused, veebientsüklopeediad);
teenustele (veebiostlemine, internetipangandus, majutuse otsimine);
sotsiaalmeediale (Facebook, Instagram, TikTok, Twitter, Vk, Snapchat ja teised);
sõnumeerimiskeskkondadele (Telegram, WhatsApp)?
Trükimeedia
Osa inimesi tellib päevalehti või ajakirju. Teised võivad ajalehti sirvida vaid aeg-ajalt, näiteks rongis, kohvikus või hambaarsti ootekabinetis. Mõtle, kui palju aega kulutad päevas keskmiselt trükimeediale.
Tulemused
Kuni kolm tundi
Näib, et Sa ei kuluta meediale väga palju aega. Sa ei ole infoga üle koormatud ja saad seetõttu oma aega tõhusalt hallata. Kuid tähtis ei ole mitte ainult info hulk. Pea meeles, et kvaliteetse info leidmine ja kriitiline mõtlemine on hädavajalikud! Leiad järgmistest peatükkidest selle kohta lisainfot.
Tulemused
Neli kuni seitse tundi
Meedia hõivab Sinu päevast päris suure osa. Puutud päeva jooksul kokku üsna suure hulga infoga. Ära unusta meediale kulutatud aega teadlikult hallata. Tähtis ei ole mitte ainult info hulk. Pea meeles, et kvaliteetse info leidmine ja kriitiline mõtlemine on hädavajalikud! Leiad järgmistest peatükkidest selle kohta lisainfot.
Tulemused
Kaheksa tundi ja rohkem
Vau! Meedia hõivab Sinu päevast väga suure osa. Oled Sa kindel, et suudad töödelda kogu infot, millega päeva jooksul kokku puutud, ning olla samal ajal keskendunud ja kriitiline?
Liiga palju infot tekitab müra, mis võib Sind segadusse ajada ja vähendada Sinu kriitilise mõtlemise võimet. Ära unusta meediale kulutatud aega teadlikult hallata. Tähtis ei ole ainult info hulk. Pea meeles, et kvaliteetse info leidmine ja kriitiline mõtlemine on hädavajalikud! Leiad järgmistest peatükkidest selle kohta lisainfot.
Digitaalne heaolu
Meedial on meie elus tähtis osa, kuid sama tähtis on teha ka pause. Digitaalne heaolu on kontseptsioon, mis kirjeldab püüdlust säilitada terve suhe tehnikaga. Seda on vaja valu, ärevuse ja apaatia vältimiseks. Teadlaste meelest toob digitaalne maailm endaga kaasa hulga probleeme. Näiteks oleme infoga üle koormatud; sageli jõuab meieni negatiivne info (kursuse käigus saame teada, miks sisaldab meedia negatiivset infot). Meid ümbritseb valeinfo ja eksitav info (kursusel saad teada, mis on nende vahe). Kuid praegu teeme mõne harjutuse, mis aitavad Sul tagada Sinu üldist heaolu.